Marutõbi
Mis on marutõbi?
Marutõbi on viiruslik nakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. Vaktsineerimine ja ennetav ravi vahetult pärast võimalikku kokkupuudet viirusega võivad sümptomite tekke ära hoida. Kui nakkushaiguse sümptomid on juba ilmnenud, pole haigus enam ravitav ja lõpeb enamjaolt surmaga.
Marutõve tõttu sureb maailmas igal aastal kümneid tuhandeid inimesi.
Lühiülevaade
- Marutõbi on nakkushaigus, mis võib levida nakatunud loomadelt inimestele, tavaliselt hammustuse või kriimustuse kaudu. Kui nakatumise järel ilmnevad sümptomid, lõpeb haigus peaaegu alati surmaga.
- Marutõbe esineb Euroopas väga harva. 2023. aastal registreeriti ELis/EMPs üks inimesel avaldunud marutõve juhtum, mis oli esimene pärast 2019. aastat, mil registreeriti viis juhtumit (kolmel juhul nakatuti väljaspool Euroopat reisides). Kõigist inimestel esinevatest juhtumitest maailmas on 99% seotud koertega.
- Marutõbe on võimalik vaktsineerimisega ennetada.
Mis on marutõve sümptomid?
Sümptomid võivad ilmneda alles nädalaid või isegi kuid pärast kokkupuudet viirusega. Sümptomite ilmnemisel kulgeb haigus mitmes staadiumis:
- nakkuse põhjustanud hammustuse või kriimustuse ümbruse naha kihelus ja/või tuimus;
- lihasevalu;
- iiveldus ja oksendamine;
- hüdrofoobia (vedelikukartus ehk stress vedelike nägemise või nendega kokkupuute korral) ja aerofoobia (õhuvoolu-/tõmbetuulekartus ehk stress tõmbetuulest, mis tekib näiteks avatud akendest või ustest), kui haigus on juba progresseerunud.
Pärast esmaste sümptomite ilmnemist kulgeb marutõbi edasi kas raevu- või paralüütilises staadiumis, millega kaasnevad paljud raskemad sümptomid ja mis lõpeb alati patsiendi surmaga. Nende staadiumide sümptomid on järgmised.
raevustaadium:
- äärmuslik ärrituvus või agressiivsus;
- rahutus;
- krambihood;
- hallutsinatsioonid;
- deliirium;
- südamepekslemine;
- lihasetõmblused;
- näohalvatus;
- liigne süljeeritus;
paralüütiline staadium:
- nõrkus, mis algab hammustatud piirkonnast ja levib üle kogu keha;
- kihelustunne ja muud aistingud/tundmused;
- halvatus;
- kooma.
Kuidas marutõbi levib?
Marutõbi võib inimesele levida nakatunud looma süljega kokkupuutumisel, näiteks hammustuse või kriimustuse kaudu või kui loom lakub inimese silmade, suu- või haavapiirkonda. Peaaegu kõigi inimesel esinevate marutõvejuhtumite korral maailmas saadakse viirus nakatunud koertelt, kuid mõnikord on nakkus saadud ka nahkhiirtelt.
Kes võib nakatuda marutõppe?
ELis/EMPs on inimese kokkupuude nakatunud loomaga ebatõenäoline. Suuremas ohus on inimesed, kes reisivad väljaspool ELi/EMPd või puutuvad oma töös tihedalt kokku võimalikest nakkusekandjatest imetajatega.
Kuidas marutõbe ennetada?
Marutõve eest võib kaitsta vaktsineerimine. Marutõvevaktsiini saab manustada ka pärast viirusega kokkupuutumist ja enne sümptomite ilmnemist, sest see vähendab haigestumise tõenäosust. Võimaluse korral võib kaaluda ka immuunglobuliinide manustamist, eriti inimestele, kes ei ole saanud enne kokkupuudet vaktsiini.
Inimesed, kes reisivad piirkondadesse, kus viirusega kokkupuute risk on suur, peaksid end enne reisi kindlasti vaktsineerima.
Hammustushaava tuleb 15 minutit hoolikalt seebiga pesta ja seejärel peab selle desinfitseerima.
Kuidas marutõbe ravitakse?
Sümptomite tekkimise korral ei ole marutõbi enam ravitav. Küll aga võib pärast viirusega kokkupuudet anda patsiendile marutõvevastast vaktsiini, et aidata organismil saada jagu nakkusest enne selle jõudmist ajju. Varem vaktsineerimata inimestele on vaja manustada rohkem annuseid.
Varem vaktsineerimata inimestele võidakse manustada ka antikehi (nn inimese marutõve immuunglobuliine), mis aitavad nakkusega võidelda.