Järelvaktsineerimine ja võimendusannused

Mõnel inimesel võib olla jäänud teatud vaktsineerimine tegemata või ei saanud nad soovitatavat arvu annuseid. Järelvaktsineerimine on siiski võimalik.

Igaüks peab kontrollima, kas tal on riigis soovitatud vaktsineerimised saadud, ja järelvaktsineerimise vajaduse korral konsulteerima arstiga. Selleks võib olla vaja kontrollida vaktsineerimisandmeid või sünniriigis kehtivat vaktsineerimiskava. Mõne haiguse korral (nt tuulerõuged ja punetised) saab immuunsust kontrollida ka laboritestiga.

Kui isik ei tea, kas teda on teatud haiguse vastu vaktsineeritud, võib ta tavaliselt saada lisaannuse ilma raskete kõrvalnähtude riski suurenemiseta.

Korraldada võidakse teatud haiguste vastaseid järelvaktsineerimise kavu. Näiteks leetrijuhtude sagenemise tõttu noorukitel ja noortel täiskasvanutel on mitmes ELi/EMP riigis olemas järelvaktsineerimiskavad inimestele, kellel jäi nooremana leetrivaktsiin saamata või kelle lapsepõlves leetrite vastu veel ei vaktsineeritud.

Enamik vaktsiine tekitab eluaegse immuunsuse.

Mõni vaktsiin tekitab siiski immuunsuse, mis väheneb aja jooksul. Mõnes riigis soovitatakse võimendusannuseid korrapäraste vaheaegade järel noore ja täiskasvanuna, et säilitada immuunsus pika aja jooksul näiteks järgmiste haiguste vastu:

• difteeria
• teetanus
• läkaköha

Mõnes riigis soovitatakse võimendusannuseid eriti inimestele, kes reisivad või kellel on suurem haigusega kokkupuute risk.

Teavet vajalike võimendusannuste kohta saab tervishoiutöötajatelt.