Kuidas vaktsiinid toimivad?
Vaktsiinid õpetavad immuunsüsteemile, kuidas võidelda haigusega, kui organism peaks sellega kunagi kokku puutuma. See vähendab oluliselt riski haigestuda raskelt või levitada haigust teistele. Vaktsiinid võivad kaitsta ühe või mitme haiguse eest. Mõnikord võidakse vaktsineerida mitme vaktsiiniga korraga, et kaitsta mitme haiguse eest.
Vaktsiinid võivad kaitsta kas ühe või mitme haiguse eest. Mõnikord võidakse vaktsineerida mitme vaktsiiniga korraga, et kaitsta mitme haiguse eest.
Enamik vaktsiine sisaldab viiruse või bakteri nõrgestatud või inaktiveeritud vormi või viiruse või bakteri väikest osa, mida nimetatakse antigeeniks.
Kui inimene saab vaktsiini, peab immuunsüsteem antigeeni võõraks. See aktiveerib immuunrakud, mis toodavad antikehi, ning edaspidi immuunsüsteem n-ö mäletab seda viirust või bakterit.
Hiljem, kui inimene puutub kokku tegeliku viiruse või bakteriga, toodab immuunsüsteem kiiresti õigeid antikehi ja aktiveerib õiged immuunrakud, et viirus või bakter hävitada. See kaitseb haiguse eest.
Seevastu inimesed, kellel tekib immuunsus haigust läbi põdedes, võivad nakatada teisi ja neil võivad haiguse tagajärjel tekkida rasked tüsistused.
Kaitse
Eri vaktsiinid tekitavad erineva kaitsetaseme. Kaitse kestus sõltub haigusest. Mõni vaktsiin kaitseb haiguse eest ainult lühikest aega ja vaja võib olla tõhustusannuseid; osa vaktsiine võivad kaitsta kogu elu.
Peale vaktsineeritute endi kaitseb vaktsineerimine ka teisi inimesi. See kaitseb kaudselt ka kogukonna vaktsineerimata inimesi, vähendades nakkusriski. See on rühmaimmuunsus (karjaimmuunsus).
Koostisosad
Lisaks ühele või mitmele antigeenile võidakse vaktsiinile stabiilsuse ja efektiivsuse säilitamiseks lisada ka muid koostisosi. Reguleerimisasutused tagavad, et kõik koostisosad on ohutud.
Koostisosad on näiteks järgmised.
- Stabilisaatorid – hoiavad vaktsiini koostisosad stabiilsena.
- Adjuvandid – tõhustavad immuunvastust vaktsiinile, muutes immuunvastuse tugevamaks, kiiremaks ja püsivamaks ajas. Adjuvant on näiteks alumiinium.
- Abiained – muud koostisosad kui toimeained, näiteks vesi või naatriumkloriid (keedusool), samuti konservandid või stabilisaatorid, mis soodustavad vaktsiini säilimist ladustamise ajal muutumatuna, säilitades vaktsiini aktiivsuse.
Teatud vaktsiinid võivad sisaldada ka tootmisprotsessis kasutatud muude ainete väheseid jääke, näiteks ovoalbumiini (teatud munavalk) või neomütsiini (antibiootikum). Kui need ained võivad põhjustada tundlikel või allergilistel inimestel reaktsiooni, märgitakse nende olemasolu tervishoiutöötajatele ja patsientidele antavas teabes.
Vaktsiinide liigid
Valgupõhised vaktsiinid sisaldavad viiruse või bakteri väikesi osi, mis ei ole ohtlikud, kuid aitavad immuunsüsteemil tegelikku nakkust ära tunda ja selle vastu võidelda. Sellised vaktsiinid on näiteks gripi-, teetanus- ja läkaköhavaktsiinid, mida on kasutatud palju aastaid.
Need laboris valmistatud valgud üksnes stimuleerivad immuunsüsteemi ning ei põhjusta nakatumist ega haigust.
Valgupõhised vaktsiinid sisaldavad sageli adjuvante. Need tugevdavad immuunsüsteemi vastust vaktsiinile ja tõhustavad kaitset.
mRNA- ja viirusvektorvaktsiinid sisaldavad juhiseid inimrakkudele, kuidas toota antigeenvalku. Need juhised võivad esineda kahel kujul: kas molekulina, mida nimetatakse informatsiooni-ribonukleiinhappeks (mRNA), või kahjutu viirusena, mis sisaldab geneetilist teavet.
Kui inimene saab sellist vaktsiini, järgivad tema rakud neid juhiseid ja hakkavad tootma antigeenvalku, mida immuunsüsteem peab võõraks. Selle tulemusena aktiveeritakse immuunrakud ja organism hakkab tootma antikehi.
Esimesed neli ELis müügiloa saanud COVID-19 vaktsiini olid mRNA- või viirusvektorvaktsiinid.
Inactivated vaccines contain viruses that have been inactivated (killed) in a lab using heat or chemicals.
Inactivated viruses cannot reproduce themselves or cause illness but can still produce an immune response in the body. When a person receives an inactivated vaccine, their immune system identifies the inactive viruses as foreign. This teaches the body to produce antibodies to fight the viruses off.
Live attenuated vaccines contain live viruses or bacteria that have been weakened by changing their DNA or by selecting weakest viruses or bacteria to include in the vaccine.
Weakened viruses and bacteria in live attenuated vaccines cannot cause disease but they can still produce an immune response in the body. When a person receives a live attenuated vaccine, the immune system identifies the weakened bacteria or viruses as foreign. This teaches the body to produce antibodies to fight off the bacteria or viruses.
Live attenuated vaccines produce a strong immune response that can last a long time. This means that fewer doses may be needed than for other types of vaccine.
Common live attenuated vaccines are the measles, mumps and Rubella (MMR) vaccine and the chickenpox vaccine.
The first vaccine ever developed was a live attenuated vaccine. This was a vaccine against smallpox, developed in 1798. Live attenuated vaccine technology is still used today in modern vaccines such as those for measles, chickenpox and yellow fever.
Toxoid vaccines contain toxins that have been inactivated and are therefore no longer toxic.
Toxins are chemicals produced by bacteria and that can cause some diseases, such as tetanus and diphtheria.
Toxoids are made in the lab by deactivating disease-causing toxins, using chemicals or heat.
Inactivated toxins in toxoid vaccines cannot cause illness but they can still produce an immune response in the body. When a person receives a toxoid vaccine, the immune system targets the deactivated toxins and learns how to neutralise them. This teaches the body how to deactivate the toxins and prevent disease in future.
Toxoid vaccines teach the body to combat the toxins produced by the bacteria rather than fight off the bacteria themselves.
Toxoid vaccines often include an adjuvant to make the response stronger.
Common toxoid vaccines are the ones used against tetanus and diphtheria.
Vaktsiinide heakskiitmine ELis
Siin selgitame, kuidas Euroopa ametiasutused kontrollivad vaktsiine, et tagada nende ohutus ja efektiivsus, enne kui need kasutamiseks heaks kiidetakse.
Vaktsineerimise eelised
Kuidas vaktsiinid meid kaitsevad ja peatavad haiguste leviku? Siin kirjeldatakse nende kasulikkust isikutele ja kogukonnale.
COVID-19 medicines
European Medicines Agency - Safety of COVID-19 vaccines