Inimese papilloomiviirus (HPV)

Teabeleht

Mis on HPV?

Inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon on viirusinfektsioon, mis levib peamiselt suguliselt vahetul kokkupuutel nakatunud inimesega. See on kõige tavalisem seksuaalsel teel leviv infektsioon maailmas.

HPV-viirusi on üle 100 tüübi. Neist ligikaudu 40 tekitab suguelundite infektsiooni. Vähemalt 14 HPV tüüpi on suure riskiga ning võivad tekitada vähki, näiteks naistel emakakaelavähki. Emakakaelavähk on rinnavähi järel kõige sagedam vähiliik 15–44-aastastel naistel Euroopas (1). Suure riskiga HPV-tüübid võivad tekitada ka päraku ja suguelundite vähke ning teatud pea- ja kaelavähke, nii meestel kui ka naistel. Väikese riskiga HPV-tüübid võivad tekitada suguelundite ja päraku tüükaid.

At a glance: HPV in Europe

  • Sexually transmitted infection caused by a virus
  • HPV can cause cancer in men and women.
  • HPV causes over 60 000 new cancer cases every year
  • Vaccination can prevent HPV and its complications 
  • Widespread vaccination could prevent 90% of cervical cancers by 2030.

Find out more about HPV vaccines in your country.

symptoms smaller illustration

Mis on HPV sümptomid?

Enamasti kaob HPV-infektsioon ise, ilmseid sümptomeid või probleeme tekitamata. Mõnikord võib HPV-infektsioon püsida ja mõne aasta pärast põhjustada allpool loetletud tüsistusi.

Mis on HPV tüsistused?

Kui HPV püsib, võib see põhjustada

  • emakakaela- või muid vähiliike (nt häbeme-, tupe-, päraku-, peenisevähki ning teatud pea- ja kaelavähke)
  • suguelundite ja päraku tüükaid
couple illustration

Kuidas HPV levib?

HPV levib vahetul kokkupuutel viiruskandjaga, peamiselt sugulisel teel.

Kes võib nakatuda HPV-ga?

HPV-ga nakatumise risk on igaühel, kes on seksuaalselt aktiivne.

process of vaccination illustration

Kuidas HPV-d ennetada?

Tüdrukute ja poiste vaktsineerimine HPV vastu võib kaitsta HPV-infektsiooni eest ja seega takistada neil HPV põhjustatud haiguste tekkimist, sh suguelundi- ja pärakutüügaste, emakakaelavähi ja HPV põhjustatud muude vähkide tekkimist. Korraline HPV-vaktsineerimine toimub tavaliselt 9–14 aasta vanuses, kooskõlas riikliku vaktsineerimiskavaga.

Kondoomi kasutamine ei kaitse täielikult HPV-viiruse leviku eest, sest HPV võib esineda ka ümbruskonna nahal, mida kondoom ei kaitse.

Kuidas HPV-d ravitakse?

Viirusvastane ravi puudub, kuid HPV tekitatud terviseprobleeme saab ravida mitmeti. Suguelunditüükaid saab ravida ravimitega või kirurgiliselt. Ravivõimalusi selgitab tervishoiuteenuse osutaja.

Emakakaelavähki ja emakakaela koe vähieelseid seisundeid saab avastada varajases staadiumis emakakaelavähi sõeluuringutega ning neid saab ravida. Seda teenust pakutakse naistele kooskõlas riiklike soovitustega. Ka muud HPV-ga seotud vähiliigid on paremini ravitavad, kui neid diagnoositakse ja ravitakse varajases staadiumis, kuid nende jaoks puuduvad suunatud sõeluuringuprogrammid.

Mis on HPV?

Inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon on viirusinfektsioon, mis levib peamiselt suguliselt vahetul kokkupuutel nakatunud inimesega. See on kõige tavalisem seksuaalsel teel leviv infektsioon maailmas.

HPV-viirusi on üle 100 tüübi. Neist ligikaudu 40 tekitab suguelundite infektsiooni. Vähemalt 14 HPV tüüpi on suure riskiga ning võivad tekitada vähki, näiteks naistel emakakaelavähki. Emakakaelavähk on rinnavähi järel kõige sagedam vähiliik 15–44-aastastel naistel Euroopas (1). Suure riskiga HPV-tüübid võivad tekitada ka päraku ja suguelundite vähke ning teatud pea- ja kaelavähke, nii meestel kui ka naistel. Väikese riskiga HPV-tüübid võivad tekitada suguelundite ja päraku tüükaid.

Video on kättesaadav 24 ELi keeles. Kasutage omakeelseid subtiitreid.

--------------------------------------------------------------------

Viide:

(1) GLOBOCAN – Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC): https://gco.iarc.fr/today/home (EN)

NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja see ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.

Muud teabelehed

A-hepatiit

Olulised faktid A-hepatiidi, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.

Ahvirõuged

Olulised faktid ahvirõugete, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.

Difteeria

Olulised faktid difteeria, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.

Page last updated 13 Märts 2020