Ahvirõuged
Mis on ahvirõuged?
Ahvirõuged on harvaesinev viirushaigus, mis põhjustab ägeda viirusinfektsiooni sümptomeid (palavik, peavalu, lihasevalu) ja löövet, mis sarnaneb vistrike või villidega.
2022. aastal teatati esimest korda suurest arvust juhtumitest ELis ja kogu maailmas riikides, kus see haigus ei olnud tavaline. 2022. aasta puhangu ajal teatati ELis/EMPs rohkem kui 20 000 juhtumist. Need juhtumid ei olnud seotud reisimisega kohtadesse, kus ahvirõugete viirus oli ajalooliselt teadaolevalt levinud.
2023. aasta novembris avastati Kongo Demokraatlikus Vabariigis uus ahvirõugete Ib klassi variant. See variant levis mitmesse teise Aafrika riiki ning ajendas Maailma Terviseorganisatsiooni kuulutama 14. augustil 2024 välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra. Sestpeale on 2024. aasta novembri seisuga väljaspool Aafrikat teatatud vaid üksikutest ahvirõugete Ib klassi variandi põhjustatud nakkusjuhtumitest.
Lühiülevaade: Ahvirõuged Euroopas
- Viirusnakkus, mida iseloomustavad villid nahal
- Ahvirõugete viirus levib läbi tiheda kontakti nakatunud isiku või loomaga
- Alates 2022. aastast üle 26 000 juhtumi
- Vaktsineerimine võib ennetada ahvirõugeid ja nendega kaasneda võivaid tüsistusi
Mis on ahvirõugete sümptomid?
Sümptomid hõlmavad kahjustusi, mida võib olla raske eristada muudest rõugeviirusinfektsioonidest ja teatud määral ka tuulerõugetest.
Ahvirõugetesse nakatunud inimestel esineb sageli järgmiste sümptomite kombinatsioon:
- palavik;
- peavalu;
- külmavärinad;
- kurnatus;
- paistes lümfisõlmed;
- selja- ja lihasevalu;
- limaskestakahjustused ja nahalööve.
Lööve võib tekkida enne või pärast muid sümptomeid ja paikneb tavaliselt näol, kätel, jalalabadel, suguelundite või päraku ümbruses.
Nahakahjustused ilmnevad sageli täppidena, mis arenevad vedelikuga täidetud villideks, seejärel kuivavad ja neile tekib kärn, misjärel nahk paraneb täielikult.
Mis on ahvirõugete tüsistused?
Enamik ahvirõugetesse nakatunud inimesi paraneb ilma tüsistusteta. Äsja tuvastatud ahvirõugete juhtumeid tuleks meditsiiniliselt hinnata raskusastme ja riskitegurite suhtes (nt immuunsüsteemi mõjutavad kaasuvad haigused või ravimid, ravimata HIV-infektsioon jne). Raske haigusega patsiendid võivad vajada haiglaravi ja/või ravi viiruseravimitega.
Kuidas ahvirõugete viirus levib?
Aafrikas, kus ahvirõugete viirus levib ka loomade seas, võib see levida loomadelt inimestele otsese kontakti kaudu nakatunud loomadega, näiteks närilistega, samuti inimestevahelise tiheda kontakti kaudu.
2022. aasta suure haiguspuhangu ajal Euroopa leidis enamik inimestel diagnoositud ahvirõugete juhtumeid aset meestega seksuaalvahekorras olevate meeste seas, mis osutab sellele, et nakkus kandub edasi seksuaalvahekorra ajal.
Kes võib nakatuda ahvirõugetesse?
Kuigi enamik juhtumeid 2022. aastal esines meestega seksuaalvahekorras olevate meeste seas, on ahvirõugete viirusesse nakatumise risk kõigil, kes puutuvad tihedalt ja otseselt (sh seksuaalselt) kokku ahvirõugetesse nakatunud inimesega. Kokkupuude riiete, voodipesu, rätikute, esemete ja muude pindadega, mida on puudutanud ahvirõugetesse nakatunu, võib samuti põhjustada ahvirõugete viiruse edasikandumist.
Inimesed, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem kaasuvate haiguste, teatud ravimite või ravi (nt keemiaravi) tõttu, võivad olla ahvirõugete ja selle tüsistuste suhtes tundlikumad.
Ehkki need rühmad võivad olla rohkem ohustatud, võivad ahvirõugetesse potentsiaalselt nakatuda kõik, kes on kontaktis nakatunud isikuga.
Kuidas ahvirõugeid ennetada?
Ahvirõugeid saab ennetada, vältides lähikontakti nakatunutega ja järgides head hügieenitava, näiteks pestes käsi sageli seebi ja veega.
Ahvirõugete vastu annab teatud kaitset ka vaktsineerimine rõugete (seonduva viiruse põhjustatud haiguse) vastu.
Kui kahtlustate, et võite olla ahvirõugete viirusega kokku puutunud, vältige kontakti teiste inimestega ja pöörduge viivitamatult tervishoiuasutusse.
NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.