Denguepalavik
Mis on denguepalavik?
Denguepalavik on viiruslik nakkushaigus, mis levib inimestele nakatunud sääskede hammustuste kaudu. Haigus levib enamjaolt Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias, kuid seda esineb ka Aafrikas. Denguepalavikuga võivad kaasneda rasked ja mõnikord ka eluohtlikud tüsistused.
ELis/EMPs esineb denguepalavik väga harva, küll aga levivad selle puhangud mõnikord Lõuna-Euroopas. Suurimas nakatumisohus on inimesed, kes reisivad piirkondadesse, kus haigus on levinud. Maailmas nakatub dengueviirusega igal aastal miljoneid inimesi, kellest haigusesse sureb 20 000 – 25 000.
Lühiülevaade.
- Denguepalavik on üks levinumaid sääskede poolt levitatavaid haigusi maailmas. Seda esineb enim troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kus sellega nakatub igal aastal kümneid miljoneid inimesi, kellest 20 000 – 25 000 jaoks lõpeb haigus surmaga.
- ELis/EMPs haigus levinud ei ole, ent siiski registreeritakse igal aastal umbes 2000 juhtumit, millest peaaegu kõik on seotud reisimisega.
- Denguepalavikku saab ennetada vaktsineerimise abil.
Mis on denguepalaviku sümptomid?
Denguepalavikuga kaasnevad tavaliselt palavik ja gripinähtudele sarnased sümptomid, sealhulgas järgmised:
- palavik;
- lihase- või liigesevalu;
- valu silmakoobastes;
- lööve;
- iiveldus.
Mis tüsistused denguepalavikuga kaasnevad?
Enamasti on denguepalaviku sümptomid kerged või puuduvad üldse, kuid mõnel juhul võib nakkus põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Denguepalaviku rasked sümptomid tekivad tavaliselt kahe päeva jooksul pärast esimeste sümptomite kadumist. Denguepalaviku rasked sümptomid on muu hulgas järgmised:
- kõhuvalu;
- oksendamine;
- veri okses või väljaheites;
- ninaverejooks;
- igemeveritsus;
- suur väsimus;
- rahutus;
- kopsutüsistused;
- madal vererõhk;
- südamehaiguse risk.
Denguepalavik võib põhjustada ka rasedustüsistusi, sealhulgas preeklampsia, lootekahjustuste ja enneaegse sünnituse suurenenud riski.
Kuidas denguepalavik levib?
Denguepalavik levib inimesele enamasti perekonda Aedes kuuluvate nakatunud sääskede hammustuse kaudu.
Kes võib nakatuda denguepalavikku?
Enamikus ELi/EMP piirkondades on tõenäosus saada nakatunud sääse hammustus väga väike. Suuremas ohus on inimesed, kes reisivad piirkondadesse, kus see nakkus on levinum.
Varem denguepalavikku põdenud inimestel on raske haiguse tekke oht uuesti nakatumisel suurem.
Kuidas denguepalavikku ennetada?
Denguepalaviku eest aitab kaitsta vaktsineerimine.
Lisaks vaktsineerimisele on tungivalt soovitatav vältida sääsehammustusi piirkondades, kus sääsed võivad dengueviirust levitada, kandes keha katvaid rõivaid ja kasutades sääsetõrjevahendeid.
Kuidas denguepalavikku ravitakse?
Denguepalaviku jaoks eraldi ravi ei ole. Kergete haigusjuhtude korral hõlmab ravi tavaliselt piisavat puhkust, vedelikutarbimist ja sümptomite leevendamist kuni paranemiseni. Raskete denguejuhtumite korral võib vaja minna ka intensiivravi.