COVID-19

Mis on COVID-19 sümptomid?

Sümptomid on näiteks

• palavik
• köha
• üldine nõrkus või väsimus
• lõhna- või maitsetaju muutused või kadumine
• kurguvalu
• peavalu
• lihasevalu
• kõhulahtisus

Eri inimestel võib haiguse raskus olla oluliselt erinev.

Osa inimesi on asümptomaatilised, mis tähendab, et neil ei ole üldse sümptomeid.

Rasketel juhtudel võivad sümptomid olla näiteks

• raskendatud hingamine
• segasus
• rindkerevalu

Raskete sümptomitega inimesed võivad vajada eriarstiabi ja tuge.

Osa raskete COVID-19 sümptomitega inimesi võivad selleks vajada haiglaravi. Kõige raskemate juhtumite korral võib olla vaja intensiivravi ja eelkõige eakad või kaasuvate haigustega inimesed võivad surra.

Mis on COVID-19 tüsistused?

Inimesed, kellel tekivad rasked hingamisteede sümptomid, võivad vajada juhitavat hingamist. Osal COVID-19 patsientidest on ka suurem risk hüübimistüsistuste, näiteks insuldi või südameinfarkti tekkeks.

Tõenäosus, et patsient vajab haiglaravi, on suurem eakatel ja neil, kellel on pikaajalised või kaasuvad haigused.

Mis on COVID-19-järgne seisund ehk pikaajaline COVID?

Väikesel osal inimestest võib esineda SARS-CoV-2 infektsiooni pikaajalisi toimeid. Seda nimetatakse COVID-19-järgseks seisundiks ehk pikaajaliseks COVID-iks.

Sümptomid on näiteks

• lõhna- või maitsetaju kadumine
• väsimus
• üldine nõrkus
• raskendatud hingamine
• kognitiivne häire

COVID-19-järgset seisundit ei saa diagnoosida laborianalüüsidega ja sümptomid võivad püsida mitu nädalat, mitu kuud või kauem.  Praegu selle seisundi ravi puudub. Tõendite kohaselt esinevad COVID-19 vastu vaktsineeritutel COVID-19-järgse seisundi sümptomid siiski väiksema tõenäosusega.

Kuidas COVID-19 levib?

SARS-CoV-2 viirus levib inimeselt inimesele peamiselt osakeste kaudu, mida nakatunu eraldab õhku (eelkõige rääkides, lauldes, hüüdes, aevastades, köhides jne). Need osakesed võivad seejärel jõuda lähedal (tavaliselt kuni kahe meetri kaugusel) olevate inimesteni, kes võivad neid sisse hingata.

Nakatunu võib levitada viirust juba kaks päeva enne sümptomite teket.

Pärast nakatumist tekivad sümptomid tavaliselt viie-kuue päevaga, kuid see aeg võib olla ühest päevast kahe nädalani.

Suuremad osakesed (tilgad) võivad langeda ka pindadele, mida võivad teised inimesed puudutada, millega satub viirus nende kätele ja nad nakatuvad, kui puudutavad silmi, nina või suud. Viirus levib pindade kaudu siiski palju harvem kui otse inimeselt inimesele.

Kes võib nakatuda COVID-19-ga?

COVID-19-ga võib nakatuda igaüks,

kuid mõnel elanikkonnarühmal on raske haiguse tekke risk suurem. Need on näiteks üle 60-aastased, rasedad ja need, kellel on kaasuvad tervisprobleemid, näiteks

• rasvumus,
• kõrge vererõhk,
• diabeet,
• südamehaigus,
• kroonilised kopsu- ja hingamisteede haigused,
• närvisüsteemi haigused,
• nõrgenenud immuunsüsteem.

Eakatel on sümptomid enamasti raskemad kui tervetel noortel täiskasvanutel ja lastel. Kõik nakatunud võivad siiski levitada viirust ning raske haigus võib tekkida ka noortel täiskasvanutel ja lastel.

Rahvarohketes siseruumides võib COVID-19 levida kiiresti: suured haiguspuhangud on esinenud näiteks vanglates, vastuvõtukeskustes ja toiduainetööstuses.

Kuidas toimub COVID-19 ennetamine?

Kõige tõhusam viis COVID-19 ennetamiseks on vaktsineerimine. Vaktsineeritutel on väiksem tõenäosus, et haigus on raske või vaja on haiglaravi. Sel põhjusel julgustavad tervishoiuasutused kõiki, kellel on raske haiguse risk, saama COVID-19 vaktsineerimist.

Ka sage kätepesu vee ja seebiga või alkoholipõhiste lahustega aitab takistada viiruse kandumist kätelt silmade, nina või suu kaudu organismi.

Euroopa Liidus müügiloaga vaktsiinid

ELis on mitmel vaktsiinil müügiluba. Müügiloaga COVID-19 vaktsiinide loetelu on siin: COVID-19 ravimid | Euroopa Ravimiamet (EMA)

Kuidas toimub COVID-19 ravi?

Olemas on viirusvastased ravimid, mis toimivad otseselt SARS-CoV-2 viirusele. Neid ravimeid kasutatakse varajase nakkuse raviks inimestel, kellel on raske haiguse suur risk, et ennetada haiguse süvenemist.

Viirusvastased ravimid võivad olla osa laiematest kliinilise toetava ravi võimalustest – näiteks lisahapnik, mida annavad ravi eest vastutavad meditsiinitöötajad.

COVID-19 ravi uusim teave on Euroopa Ravimiameti (EMA) veebilehel: COVID-19 ravi ja vaktsiinid ja Euroopa Komisjoni veebilehel: COVID-19 ravi (europa.eu)