KÜSIMUSED JA VASTUSED

Q&A

Vaktsiinid on kaitsnud eurooplaste põlvkondi, päästnud miljoneid elusid ning vältinud pikaajalist haigestumist ja haiglaravi selliste haigustega nagu lastehalvatus, leetrid, punetised, läkaköha ja COVID-19. 

Siiski on loomulik, et teil tekib küsimusi vaktsiinide kohta, kui teete otsuse lasta ennast või oma lähedasi vaktsineerida . 

Allpool on esitatud kõige levinumad küsimused vaktsiinide kohta, koos faktipõhiste vastustega. 

Kõik Euroopas kasutatavad vaktsiinid peavad vastama rangetele ohutusstandarditele ja nende kasulikkus peab tõendatult ületama võimalikud riskid.  

Arstid võivad siiski soovitada mõnel inimesel tema meditsiinilise seisundi tõttu vaktsineerimisest hoiduda.  

See võib olla tingitud sellest, et inimese immuunsüsteem võib olla nõrgenenud haiguste (näiteks leukeemia või hulgimüeloomi) või muude ravimite tõttu, mida nad võtavad (näiteks ravimid, mis valmistavad neid ette elundisiirdamiseks, või teatud vähiliikide ravimid).  

Kui inimesel on immuunsüsteemiga seotud probleemid, võib tema keha reageerida vaktsineerimisele erinevalt. Mõni inimene peab samuti vältima teatud vaktsiine, sest ta on allergiline ühe või mitme vaktsiini koostisosa suhtes. Näiteks võib mõni vaktsiin sisaldada tootmisprotsessis kasutatud muude ainete jääke, nt ovoalbumiini (teatud munavalk) või neomütsiini (antibiootikum). 

Otsus, kas meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida või mitte, tuleks alati vastu võtta koos arstiga.  

Kuigi paljude haigustega nakatumine annab pärast tervenemist teatava immuunsuse, ei ole see nii kõigi haiguste korral. Haigestumisega võib kaasneda palju suurem risk, et tekivad tüsistused ja haigus levib ka teistele. Vaktsineerimine on kõige ohutum viis saada haiguse vastu kestev kaitse. 

Vaktsineerimine haiguse vastu kätkeb endas palju väiksemat riski kui haigus ise. Lisaks seab haigestumine ka teie lähedased ja kogukonna nakatumise ohtu.  

Kuigi ükski ravim ega vaktsiin ei ole 100% tõhus, annab vaktsineerimine meile parima võimaluse kaitsta end vaktsiinennetatavate haiguste eest. 

Selliste haiguste korral nagu gripp või COVID-19 võib olla korraga ringluses palju erinevaid tüvesid või mutatsioone. Sel juhul ajakohastatakse tavaliselt vaktsiine, et kaitsta inimesi gripi või COVID-19 kõige levinumate vormide eest käesoleval hooajal. See võib tähendada, et võime siiski haigestuda, kui puutume kokku tüvega, mille vastu vaktsiin ei pruugi olla sama tõhus. 

Vaktsineeritutel, kes siiski haigestuvad, on üldiselt kergemad sümptomid ja raske haiguse või tüsistuste tekke tõenäosus on palju väiksem. 

Ükski vaktsiin ei muuda inimese DNAd ega suhtle sellega.  

DNA on salvestatud meie rakutuumades ja on väga hästi kaitstud. Mõni COVID-19 vaktsiin kasutab mRNAd (informatsiooni-RNA), et õpetada keha, kuidas võidelda COVID-19 põhjustava viirusega, kuid need vaktsiinid ei suhtle mingil viisil DNAga, sest mRNA ei sisene rakutuuma. 

See mRNA püsib rakkude välispiirkonnas ja seda kasutatakse ainult väikese viirusefragmendi valmistamiseks, et keha saaks õppida end kaitsma. Kui see ülesanne on täidetud, laguneb mRNA väga kiiresti.  

mRNA-vaktsiine on uuritud aastakümneid ja ei ole tõendeid, et need muudaksid inimese DNAd.   

Euroopas on vaktsiine kasutatud juba üle sajandi ning vaktsiinid on tõendite kohaselt oluliselt vähem ohtlikud kui haigused, mille eest need kaitsevad. 

Kõik ELis/EMPs kasutatavad vaktsiinid läbivad range heakskiidumenetluse. Kui vaktsiine juba kasutatakse, koguvad arstid, reguleerivad asutused ja muud tervishoiuasutused pidevalt teavet vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kohta, nagu ka kõigi ravimite puhul. Seda ohutusseire protsessi nimetatakse ravimiohutuse järelevalveks. 

Mõni vaktsiin võib lühikese aja jooksul pärast manustamist põhjustada kergeid kõrvaltoimeid, näiteks ebamugavustunnet süstekohas või peavalu, kuid ei ole tõendeid, et ükski praegu kasutatav vaktsiin põhjustaks inimestele pikaajalist kahjulikku tervisemõju.   

Lisateave selle teema kohta on meie lehekülgedel vaktsiinide heakskiitmine ning ohutus ja kõrvaltoimed.

Tänu vaktsineerimisele esineb teatud haigusi Euroopas väga harva. Euroopas on likvideeritud ka lastehalvatus, kuigi see haigus esineb endiselt mõnes maailma piirkonnas.  

Kui lastehalvatuse vastu vaktsineeritavate arv Euroopas väheneb, esineb oht, et see haigus levib nendelt aladelt tagasi Euroopasse ja teistesse kohtadesse, kus see on likvideeritud. 

Seetõttu on vaktsineerimine äärmiselt oluline, et haigused, mida Euroopas esineb väga harva või enam ei esine, ei hakkaks uuesti levima. 

Vaktsiinid ei põhjusta autismi. Teadlased kogu maailmas on otsinud seoseid mitmesajas uuringus, kuid mingeid tõendeid selle kohta ei ole.  

1998. aasta uuring, milles pakuti välja vaktsiinide ja autismi seos, sisaldas võltsitud andmeid ning on teadlaste ja arstide poolt laialdaselt diskrediteeritud. Teadusajakiri, kus uuring avaldati, eemaldas selle. Peamine autor kustutati Ühendkuningriigi arstide registrist ja tal ei ole enam lubatud arstina tegutseda.  

Vaktsineerimise ja autismi seose kohta pole tõendeid ning seda kinnitavad sajad hilisemad uuringud. Teadlased kogu maailmas on otsinud seost ega ole suutnud seda leida.  

Kõik Euroopas kasutamiseks heakskiidetud vaktsiinid läbivad ohutuse tõendamiseks pika heakskiitmisprotsessi ning ka hiljem jälgitakse neid pidevalt kõrvaltoimete suhtes.  

Vaktsiinid ei sisalda ohtlikke kemikaale. Kõik vaktsiinid peavad vastama rangetele ohutusstandarditele, enne kui nad saavad Euroopas müügiloa.  

Mõni vaktsiin sisaldab aineid, mis võivad tekitada küsimusi, näiteks alumiiniumsooli ja formaldehüüdi jääkkoguseid. Neid aineid lisatakse alati üleväikestes ja ohututes kogustes ning need on vaktsiini nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalikud. 

Näiteks teatud vaktsiinides sisalduva formaldehüüdi kogus on väiksem kui kogus, mida meie keha looduslikult toodab, et tagada organismi toimimine.  

Alumiiniumsooli on teatud vaktsiinides ohutult kasutatud alates 1930. aastatest. Toidus ja joogivees võib leiduda väikeses koguses alumiiniumsooli. Need on mõnes vaktsiinis vajalikud selleks, et see vaktsiin suudaks inimest haiguse eest kaitsta.  

Kõikide vaktsiini koostisosade koguseid kontrollitakse hoolikalt, et tagada nende ohutu sisaldus. Reguleerivad asutused kontrollivad, et vaktsiinidest saadav kasu oleks suurem kui nende koostisosadega kaasnevate võimalike reaktsioonide risk. 

Vaktsineerimine aitab kaitsta inimesi haiguste eest. Et vaktsineeritutel on palju väiksem haigestumisrisk, on ka vähem tõenäoline, et nad levitavad haigust. Kui kogukonnas on palju inimesi vaktsineeritud, kaitseb nende immuunsus haiguse vastu ka väikest arvu kogukonda kuuuluvaid inimesi, keda ei saa vaktsineerida. Seda nimetatakse karjaimmuunsuseks. 

Isegi kui loodate sellele, et teised kogukonnas on vaktsineeritud, on teil ikkagi suurem risk haigestuda ja paljude haiguste puhul ei toimi see meetod üldse. Kui keskkonnas ringlevad haigused ei levi inimeste kaudu või neil on palju eri tüvesid, võivad vaktsineerimata isikud nakatuda olenemata sellest, kui paljud nende ümbruskonnas on vaktsineeritud. 

Karjaimmuunsus ei asenda vaktsineerimist. Vaktsineerimisest loobudes seavad inimesed end suuremasse ohtu ja võivad suurendada oma kogukonnas haiguse leviku tõenäosust.

Vaktsiinid aitavad kaitsta inimesi haiguste eest. Vaktsiinid õpetavad organismi end ise kaitsma haigust tekitavate nakkuste vastu.  

Enamik vaktsiine sisaldab ainult viiruse või bakteri väikest fragmenti immuunsüsteemi õpetamiseks ning teised sisaldavad haigustekitaja hävitatud versiooni. Need vaktsiinid ei saa teid haigeks teha. 

Nn nõrgestatud elusvaktsiinid sisaldavad aga haigust põhjustava viiruse või mikroorganismi nõrgestatud versiooni. Need vaktsiinid võivad – harva – põhjustada kerget haigestumist inimestel, kelle immuunsüsteem on haiguse või ravi tõttu nõrgenenud. Kui teie immuunsüsteem on nõrgenenud, on oluline, et arutaksite oma arstiga vaktsineerimise eeliseid ja puudusi.