Läkaköha

Mis on läkaköha sümptomid?

Sümptomid tekivad tavaliselt 7–10 päeva pärast nakatumist, mõnikord ka kuni 21 päeva vältel.

• Alguses meenutavad sümptomid külmetuse omi (aevastamine, ninavoolus, väike palavik ja kerge köha).
• Kahe nädala vältel köha süveneb ja tekivad iseloomulikud kiire köha hood, millele järgneb heledatooniline läkastamine. Sageli eritub hingamisteedest köhahoo lõpus paks selge röga, millele sageli järgneb ka oksendamine. Köhahood tekivad alguses öösiti, seejärel sagenevad ka päeval ja püsivad 1–2 kuud.
• Imikutel ei pruugi tüüpilist läkastamist esineda ja neil võib köhahoogudele järgneda lühiaegne hingamispeetus. Pärast seda faasi muutuvad köhahood harvemaks ja kergemaks ning imiku seisund paraneb järk-järgult (selleks võib kuluda kuni 3 kuud).

Noorukitel, täiskasvanutel või osaliselt immuniseeritud lastel on enamasti kergemad või mõneti teistsugused sümptomid. Nendes rühmades ja ka väga väikestel imikutel on läkaköha raskem diagnoosida.

Mis on läkaköha tüsistused?

Kõige raskemad läkaköha vormid esinevad imikutel. Vaktsineerimata imikutel või imikutel, kelle ema on vaktsineerimata, võib läkaköha kulgeda eriti raskelt. Haiguse tüsistused on näiteks kopsupõletik, entsefalopaatia (teatud peaajuhaigus), epilepsiahood ja isegi surm.

Täiskasvanute ja vanemate laste tüsistused on näiteks lühiajaline hingamispeetus, roidemurrud, pärasoole väljalange ning songad.

Kuidas läkaköha levib?

Läkaköha levib nakatunu köhimisel tekkivate piiskadega õhu kaudu. Läkaköha võivad levitada ka haiguse kerge vormiga või sümptomiteta nakatunud. Sageli nakatub imik kodus nii, et läkaköhabakteri toovad koju vanemad õed-vennad või vanemad.

Kes võib nakatuda läkaköhasse?

Läkaköhasse võib haigestuda igaüks, kes ei ole läkaköha vastu vaktsineeritud või kellel on vaktsineerimise toime kadunud.

Kuidas läkaköha ennetada?

Kõige tähtsam viis, kuidas läkaköha ennetada, on täielik immuniseerimine. Läkaköha vastu vaktsineeritakse tavaliselt koos vaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu (sageli ka koos vaktsineerimisega lastehalvatuse, Haemophilus influenzae ja B-hepatiidi vastu). Esmane vaktsineerimine 2–3 annusega tehakse riikliku vaktsineerimiskava kohaselt tavaliselt 2–12 kuu vanuses. Kolmas või neljas annus soovitatakse manustada 11–24 kuu vanuses ja veel üks annus 3–7 aasta vanuses.

Mõnes EL/EMP riigis soovitatakse manustada vaktsiini võimendusannus noorukitele, täiskasvanutele ja/või rasedatele ning see kaitseb ajutiselt ka vastsündinut. Mõnes riigis soovitatakse manustada vaktsiini võimendusannus varsti pärast sünnitust naistele, kellel vaktsiini toime on kadunud, et vähendada haiguse vastsündinule leviku riski.

Kuidas läkaköha ravitakse?

Läkaköha raviks ja haiguse edasise leviku ennetamiseks võib kasutada antibiootikume. Et ravi oleks võimalikult efektiivne, tuleb seda alustada haiguse varases järgus, 1–2 nädala jooksul, enne kui tekivad sagedad kiire köha hood.

Lisateave on ECDC veebilehel: https://www.ecdc.europa.eu/en/pertussis/facts (EN)