Millal mitte vaktsineerida?

Vaktsiin võib olla teatud inimestele vastunäidustatud, mis tähendab, et neil tuleb vältida vaktsineerimist. Võimalikke vastunäidustusi tuleb alati arutada arstiga enne vaktsineerimist.

Vaktsiin on vastunäidustatud inimestele, kes on allergilised vaktsiini toimeainete või muude koostisosade suhtes, mis on loetletud ravimiteabes.

Vaktsiiniannuse saamise järel tekkinud anafülaktiline reaktsioon või muu raske allergiareaktsioon on vastunäidustus sama vaktsiini edasiste annuste saamiseks. Anafülaktiline reaktsioon on harvaesinev, kiire ja äärmuslik allergiareaktsioon, mis võib tekitada šoki, turse ja hingamisraskusi. Tavaliselt tekib see allergiat põhjustava ainega kokkupuute järel mõne minutiga. Kui teatud vaktsiini kasutamise järel on esinenud anafülaktiline reaktsioon või muu raske allergiareaktsioon, ei tohi sama isik enam sama vaktsiini saada, v.a kui on täielikult välistatud, et reaktsiooni põhjustas vaktsiin.

Teatud immuunsüsteemi häired (nt kaasasündinud immuunpuudulikkus) ja ravimeetodid (nt keemiaravi, luuüdi- või elundisiirdamine või suures annuses steroidid) on vastunäidustus teatud vaktsiinide kasutamiseks (nt leetrite, mumpsi, punetiste, tuulerõugete vaktsiin ja suukaudne tüüfusevaktsiin).

Mõnel juhul on soovitatav ravi alustada alles pärast vaktsineerimist, sest ravi ajal võib patsiendil olla suurem nakatumisrisk. Immuunpuudulikkusega patsientidele on kasulik, kui nende lähedased (nt pereliikmed ja hooldajad) on täielikult vaktsineeritud, sest see kaitseb neid kaudselt.

Mõni vaktsiin on vastunäidustatud raseduse ajal, näiteks vaktsiin leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Tuleb teha kõik võimalik, et naised saaksid kõik soovitatavad tavavaktsineerimised enne fertiilsesse ikka jõudmist. Fertiilses eas naised peavad küsima arstilt, mis vaktsiine soovitatakse kasutada raseduse eel, ajal ja järel.

Konkreetsetel vaktsiinidel võib olla muid vastunäidustusi, mida tuleb arutada arstiga.