Vaktsineerimise eelised

Vaktsiinid on säästnud miljoneid elusid Euroopas ja kogu maailmas. Ulatuslik vaktsineerimine on aidanud likvideerida rõuged ja lastehalvatuse Euroopast ning muutnud varem sagedad haigused haruldaseks. 

Vaktsineerimisega kaitstakse inimesi raske haigestumise ja mõnikord ka surma eest, mida põhjustavad vaktsiinennetatavad haigused. Samuti kaitseb see nende haiguste levimise eest pereliikmete, sõprade, töö- ja klassikaaslaste ning laiema kogukonna seas. 

Vaktsineerimist peetakse üheks kõige kulutõhusamaks rahvatervise sekkumiseks, sest sellega välditakse haigestunute ravi ja hooldamise kulusid.

Kui elanikkond on vaktsineeritud nakkushaiguse vastu, väheneb selle haiguse inimeselt inimesele leviku tõenäosus. See kaitseb haiguspuhangute eest. Kui piisavalt palju inimesi muutub immuunseks, võib tekkida rühmaimmuunsus (n-ö karjaimmuunsus). Peale vaktsineeritute aitab see kaitsta kaudselt ka neid, kes on haiguse suhtes tundlikumad, väikelapsed, eakad, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, vähipatsiendid ja inimesed, keda ei saa vaktsineerida meditsiinilistel põhjustel. Nad kõik on ohus, kui haigused hakkavad levima kogukonnas, nii et vaktsineerimine võib aidata kaitsta ka neid.

Kui nakkavad on haigused?

Mõne nakkushaiguse korral ei saa tugineda rühmaimmuunsusele. Üks selline on teetanus, sest see võib tekkida tavaliste vigastuste, näiteks lõike, kriimustuse ja koera- või kassihammustuse tagajärjel. Vaktsineerimine on ainus viis tagada vahetu kaitse teetanuse vastu.

Erinevalt ravist, millega ravitakse olemasolevat haigust, vaktsineeritakse tavaliselt terveid inimesi, et ennetada nende haigestumist. Kuigi vaktsineerimise pikaajaline kasulikkus ei pruugi olla kohe ilmne, võivad paljud haigused, mis on tänapäeval tänu vaktsineerimisele jäänud väga haruldaseks, uuesti sageneda, kui inimesed ei vaktsineeri.