Kuidas vaktsiinid toimivad?

Vaktsiinid stimuleerivad immuunsüsteemi reageerima viirusele või bakterile. See tekitab immuunsüsteemis n‑ö mälu. See võimaldab organismil „mäletada“ teatud viirust või bakterit, et organism saaks kaitsta end selle vastu ja ennetada selle tekitatavat haigust.

Enamik vaktsiine sisaldab viiruse või bakteri nõrgestatud või inaktiveeritud (hävitatud) vormi või viiruse või bakteri väikest osa, mis ei saa tekitada haigust. Seda nimetatakse antigeeniks.

Kui inimene saab vaktsiini, peab immuunsüsteem antigeeni võõraks. See aktiveerib immuunrakud nii, et need asuvad hävitama haigust põhjustavat viirust või bakterit ja tootma selle vastu antikehi.

See aktiveerib ka immuunrakud – T- ja B-rakud –, mida leidub veres, luuüdis ja kogu organismis.

Hiljem tegeliku viiruse või bakteriga kokku puutudes immuunsüsteem n‑ö mäletab seda.

Immuunsüsteem toodab seejärel kiiresti õigeid antikehi ja aktiveerib õiged immuunrakud hävitama seda viirust või bakterit. See kaitseb haiguse eest.

Eri vaktsiinid tekitavad erineva kaitsetaseme. Kaitse kestus sõltub ka haigusest, mille eest vaktsiin kaitseb. Mõni vaktsiin kaitseb haiguse eest ainult vähe aega ja vaja võib olla tõhustusannuseid; muud vaktsiinid võivad kaitsta kogu elu.

Peale vaktsineeritute endi kaitseb vaktsineerimine ka muid inimesi. Infektsiooniriski vähendades kaitseb see kaudselt ka kogukonna vaktsineerimata inimesi, näiteks lapsi, kes on vaktsineerimiseks liiga noored, või nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi.

See on kollektiivne immuunsus (teise nimetusega karjaimmuunsus), mille tekkimiseks on vaja, et piirkonnas oleks piisavalt vaktsineeritud inimesi.

Samas võivad inimesed, kellel tekib immuunsus haiguse läbipõdemise kaudu,

• nakatada muid inimesi,
• saada haiguse raskeid tüsistusi.