1. Kodu
  2. Vaktsiinide tutvustus
  3. Kuidas vaktsiinid toimivad?

Kuidas vaktsiinid toimivad?

Vaktsiinid õpetavad immuunsüsteemile, kuidas võidelda haigusega, kui organism peaks sellega kunagi kokku puutuma. See vähendab oluliselt riski haigestuda raskelt või levitada haigust teistele. Vaktsiinid võivad kaitsta ühe või mitme haiguse eest. Mõnikord võidakse vaktsineerida mitme vaktsiiniga korraga, et kaitsta mitme haiguse eest.

Vaktsiinid võivad kaitsta kas ühe või mitme haiguse eest. Mõnikord võidakse vaktsineerida mitme vaktsiiniga korraga, et kaitsta mitme haiguse eest.

Enamik vaktsiine sisaldab viiruse või bakteri nõrgestatud või inaktiveeritud vormi või viiruse või bakteri väikest osa, mida nimetatakse antigeeniks.

Kui inimene saab vaktsiini, peab immuunsüsteem antigeeni võõraks. See aktiveerib immuunrakud, mis toodavad antikehi, ning edaspidi immuunsüsteem n-ö mäletab seda viirust või bakterit. 

Hiljem, kui inimene puutub kokku tegeliku viiruse või bakteriga, toodab immuunsüsteem kiiresti õigeid antikehi ja aktiveerib õiged immuunrakud, et viirus või bakter hävitada. See kaitseb haiguse eest.

Seevastu inimesed, kellel tekib immuunsus haigust läbi põdedes, võivad nakatada teisi ja neil võivad haiguse tagajärjel tekkida rasked tüsistused.

How vaccines work
1. Vaktsiin sisaldab antigeeni. 2. Vaktsineerimisel reageerib inimese immuunsüsteem antigeenile ja õpib selle vastu võitlema. 3. Tegeliku haigusega nakatudes on inimene kaitstud, sest immuunsüsteem n-ö mäletab, kuidas reageerida.

Kaitse

Eri vaktsiinid tekitavad erineva kaitsetaseme. Kaitse kestus sõltub haigusest. Mõni vaktsiin kaitseb haiguse eest ainult lühikest aega ja vaja võib olla tõhustusannuseid; osa vaktsiine võivad kaitsta kogu elu.

Peale vaktsineeritute endi kaitseb vaktsineerimine ka teisi inimesi. See kaitseb kaudselt ka kogukonna vaktsineerimata inimesi, vähendades nakkusriski. See on rühmaimmuunsus (karjaimmuunsus).

Koostisosad

Lisaks ühele või mitmele antigeenile võidakse vaktsiinile stabiilsuse ja efektiivsuse säilitamiseks lisada ka muid koostisosi. Reguleerimisasutused tagavad, et kõik koostisosad on ohutud.

Koostisosad on näiteks järgmised.

  • Stabilisaatorid – hoiavad vaktsiini koostisosad stabiilsena.
  • Adjuvandid – tõhustavad immuunvastust vaktsiinile, muutes immuunvastuse tugevamaks, kiiremaks ja püsivamaks ajas. Adjuvant on näiteks alumiinium.
  • Abiained – muud koostisosad kui toimeained, näiteks vesi või naatriumkloriid (keedusool), samuti konservandid või stabilisaatorid, mis soodustavad vaktsiini säilimist ladustamise ajal muutumatuna, säilitades vaktsiini aktiivsuse.

Teatud vaktsiinid võivad sisaldada ka tootmisprotsessis kasutatud muude ainete väheseid jääke, näiteks ovoalbumiini (teatud munavalk) või neomütsiini (antibiootikum). Kui need ained võivad põhjustada tundlikel või allergilistel inimestel reaktsiooni, märgitakse nende olemasolu tervishoiutöötajatele ja patsientidele antavas teabes.

Vaktsiinide liigid

mRNA-vaktsiinid sisaldavad molekuli, mida nimetatakse informatsiooni-ribonukleiinhappeks (mRNA) ja mis edastab rakkudele juhiseid, kuidas haiguse vastu võidelda.

Kui vaktsiinis sisalduv mRNA siseneb rakkudesse, edastab see juhised toota kahjutut valku, mis vastab viiruse osale, mille vastu vaktsiin on kavandatud kaitsma. 

Kuna mRNA-vaktsiinid edastavad juhiseid väikese viirusefragmendi tootmiseks, ei saa need põhjustada haigust. 

Kui rakud hakkavad tootma valku, peab immuunsüsteem seda võõraks, aktiveerides immuunrakud ja luues antikehi. See protsess valmistab immuunsüsteemi ette võitlema seda valku sisaldavate viiruste vastu, nii et kui organismi satub tõeline viirus, suudab see nakkust paremini tõrjuda.

Viirusvektoril põhinevad vaktsiinid sisaldavad kahjutut viirust, mis viib rakkudesse väikese fragmendi haigust põhjustava viiruse geneetilisest koodist. See kood ei saa tekitada haigust, ent tekitab immuunvastuse, õpetades immuunsüsteemi haiguse vastu võitlema.

Viirusvektoril põhinevad vaktsiinid suudavad tekitada tugeva immuunvastuse, mis tähendab, et need võivad pakkuda head kaitset nakkuse või raske haiguse eest. 

Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad viirusi, mis on laboris kuumuse või kemikaalide abil inaktiveeritud (hävitatud).

Inaktiveeritud viirused ei saa paljuneda ega haigust põhjustada, kuid suudavad siiski tekitada organismis immuunvastuse. Kui inimene saab inaktiveeritud vaktsiini, peab tema immuunsüsteem inaktiivseid viirusi võõraks. See õpetab organismi tootma antikehi, et võidelda viiruste vastu.

Nõrgestatud elusvaktsiinid sisaldavad elusviirusi või -baktereid, mida on nõrgestatud DNA muutmisega või sellega, et vaktsiini lisamiseks on valitud võimalikult nõrga toimega viirused või bakterid.

Nõrgestatud elusvaktsiinides sisalduvad nõrgestatud viirused ja bakterid ei saa põhjustada haigust, kuid võivad siiski tekitada organismis immuunvastuse. Kui inimene saab nõrgestatud elusvaktsiini, peab immuunsüsteem nõrgestatud baktereid või viirusi võõraks. See õpetab organismi tekitama antikehi, et võidelda bakterite või viiruste vastu. 

Nõrgestatud elusvaktsiinid tekitavad tugeva immuunvastuse, mis võib kesta kaua. See tähendab, et vaja võib olla väiksemaid annuseid kui teist tüüpi vaktsiinide kasutamisel.

Tavalised nõrgestatud elusvaktsiinid on leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vaktsiin ning tuulerõugete vaktsiin.

Esimene väljatöötatud vaktsiin oli nõrgestatud elusvaktsiin. See oli 1798. aastal välja töötatud rõugete vaktsiin. Nõrgestatud elusvaktsiini tehnoloogiat kasutatakse jätkuvalt tänapäeva vaktsiinides, näiteks leetrite, tuulerõugete ja kollapalaviku vaktsiinis. 

Toksoidvaktsiinid sisaldavad toksiine, mis on inaktiveeritud ega ole seetõttu enam toksilised.

Toksiinid on bakterite tekitatud kemikaalid, mis võivad põhjustada teatavaid haigusi, näiteks teetanust ja difteeriat. 

Toksoide toodetakse laboris, deaktiveerides haigusi tekitavad toksiinid kemikaalide või soojusega.

Toksoidvaktsiinides sisalduvad inaktiveeritud toksiinid ei saa põhjustada haigust, kuid võivad siiski tekitada organismis immuunvastuse. Kui inimene saab toksoidvaktsiini, ründab immuunsüsteem deaktiveeritud toksiine ja õpib neid neutraliseerima. See õpetab organismi, kuidas tulevikus toksiine deaktiveerida ja haigust ennetada.

Toksoidvaktsiinid õpetavad organismi võitlema bakterite toodetud toksiinide, mitte bakterite endi vastu.

Toksoidvaktsiinid sisaldavad sageli immuunvastuse tugevdamiseks adjuvanti.

Tavalised toksoidvaktsiinid on teetanuse ja difteeria vaktsiinid.

Vaktsiinide heakskiitmine ELis

Siin selgitame, kuidas Euroopa ametiasutused kontrollivad vaktsiine, et tagada nende ohutus ja efektiivsus, enne kui need kasutamiseks heaks kiidetakse.

Vaktsineerimise eelised

Kuidas vaktsiinid meid kaitsevad ja peatavad haiguste leviku? Siin kirjeldatakse nende kasulikkust isikutele ja kogukonnale.