Leetrid

Teabeleht

What is measles?

Measles is a highly contagious viral disease that can be contracted at any age, and that can spread widely. It is a serious disease that can lead to complications and even death.

At a glance: Measles in Europe  

  • Disease of the skin caused by a virus 
  • Measles virus spreads easily through the air 
  • Can have severe, lifelong complications, including deafness and blindness  
  • Over 6000 cases in the last year
  • Vaccination has been protecting against measles and its complications since the 1960s. Two doses are important to ensure optimal protection.

Find out more about measles vaccines in your country.

Symptoms of measles

Mis on leetrite sümptomid?

Leetrite sümptomid tekivad tavaliselt pärast seda, kui nakatumisest on möödunud 10–12 päeva:

  • esimesed sümptomid meenutavad külmetust: ninavoolus, köha ja kerge palavik;
  • silmad punetavad ja ei talu valgust;
  • 3.–7.  päeval tekib kõrge palavik (kuni 41 °C);
  • näole tekib punane lööve, levib kogu kehale ja püsib 4–7 päeva;
  • igemetele ja põsepiirkonna limaskestale võivad tekkida väikesed valged täpid.
complication illustration

Mis on leetrite tüsistused?

30%-l leetritesse nakatunud lastest ja täiskasvanutest tekivad tüsistused, näiteks kõrvainfektsioonid ja kõhulahtisus.

Ohtlik raske tüsistus on kopsupõletik, mis on põhjustanud mõne leetritega patsiendi surma. Kopsupõletik on kõige sagedam leetritega seotud surmapõhjus.

Suremus leetrite tõttu on 1–3 inimest 1000 leetrite juhu kohta ning on suurim alla 5-aastastel lastel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel.

Ligikaudu 1 leetritega patsiendil 1000st tekib ajukoe põletik (entsefaliit), mis veerandil juhtudel tekitab püsiva neuroloogilise puude.

Väga harva võib püsiv leetriviiruse infektsioon tekitada subakuutse spongiformse entsefalopaatia (SSPE). Selle haiguse korral laguneb närvi- ja ajukude järk-järgult ning see tekib tõenäolisemalt, kui leetritesse nakatutakse lapsena. SSPE avaldub tüüpiliselt mitu aastat pärast leetrite põdemist, keskmiselt 7–10 aastat päras nakatumist. Sümptomid on näiteks isiksuse muutused, järkjärguline dementsus, lihasespasmid ja muud neuromuskulaarsed sümptomid. SSPE ravi puudub ja see lõpeb alati surmaga.

woman coughs

Kuidas leetrid levivad?

Leetriviirus levib nakatunu köhimisel ja aevastamisel tekkivate piiskadega õhu kaudu. Viirust sisaldavad piisad püsivad õhus mitu tundi ja pindadele sattunud viirus on nakkav kuni kaks tundi. Nakatunu võib leetreid levitada juba enne lööbe teket (see tekib tavaliselt 4.  päeval) ja ligikaudu 4 päeva jooksul pärast lööbe teket.

Leetrid levivad vaktsineerimata isikute seas kiiresti. Hinnanguliselt nakatab üks leetritega inimene 12–18 kaitsmata inimest.

Kes võib nakatuda leetritesse?

Leetritesse nakatumise risk on vanusest sõltumata igaühel, keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud või kellel ei ole leetreid olnud.

Baby being vaccinated

Kuidas leetreid ennetada?

Ainus võimalus leetrite eest kaitsta on vaktsineerimine. MMR-vaktsiin on kombineeritud vaktsiin, mis kaitseb leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. MMR-vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning sel on väga vähe kõrvalnähte. Teatatud on kergetest reaktsioonidest, näiteks palavikust ning süstekoha punetusest ja tursest. Mõnel vaktsiini saanutest tekib mittenakkuslik kerge leetritetaoline lööve (tavaliselt 7–14 päeva pärast vaktsineerimist), mis kaob 1–3 päevaga.

Maksimaalseks kaitseks on vaja kaht vaktsiiniannust. Euroopa riikides manustatakse esimene annus 10–18 kuu vanuselt. Teise annuse tohib manustada vähemalt 1 kuu pärast esimest annust, vastavalt riiklikule vaktsineerimiskavale.

Puhangute ajal tohib MMR-vaktsiini manustada tavalisest noorematele lastele. MMR-vaktsiini lisaannus antakse 6–9-kuustele imikutele, kes on leetrite suure riskiga piirkonnas või sõidavad sinna. Selline enne 9 kuu vanust antav annus täiendab riikliku vaktsineerimiskava kaht annust, mille eesmärk on anda täielik kaitse.

doctor illustration

Kuidas leetreid ravitakse?

Spetsiifiline leetrite ravi puudub. Enamik inimesi paraneb toetava raviga, muu hulgas vedelikupuuduse korvamise ja palavikuvastaste ravimitega.

Leetrite edasist levikut takistatakse mitmesuguste meetmetega, näiteks mitte lubades haigestunut ja temaga kokku puutunud isikuid, kelle vaktsineeritus ei ole teada, kooli või tööle.

Antibiootikumid ei ole leetrite vastu efektiivsed, sest leetreid põhjustab viirus. Antibiootikumidega ravitakse sageli siiski leetrite tüsistustena tekkinud bakterinfektsioone, näiteks kopsupõletikku ja kõrvainfektsioone.

 

Lisateave on ECDC veebilehel: https://www.ecdc.europa.eu/en/measles/facts/factsheet (EN)

NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja see ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.

Page last updated 13 Märts 2020