Gripp
What is influenza?
Influenza (flu) is a contagious respiratory illness caused by infection with an influenza virus. In Europe, influenza occurs in regular annual epidemics in the winter season.
It is estimated that up to 50 million people are infected with seasonal influenza viruses in the European Union (EU)/European Economic Area (EEA) each year.
Animals can also be infected with influenza (for example, avian and swine influenza), and in some cases, they can then infect humans.
In addition to seasonal epidemics, new influenza viruses may occasionally emerge and cause pandemics. An influenza virus pandemic is the rapid spread of a new human influenza virus around the world.
At a glance: Flu in Europe
- Respiratory disease caused by a virus
- Flu virus spreads easily through the air
- Around 50 million cases and 70 000 deaths every year
- Can cause complications in older people and in people with weak immune systems
- Vaccination can prevent flu and its complications
Mis on gripisümptomid?
Kõik gripiviirusega nakatunud ei haigestu. Haigestunutel esinevad enamasti järgmised sümptomid:
- palavik
- peavalu
- lihasevalu
- üldine halb enesetunne
- ninavoolus
- kurguvalu
- köha
Haiguse raskus on väga varieeruv, sümptomiteta kuni raske seisundini. Kui tüsistusi ei ole, kaovad sümptomid iseenesest tavaliselt nädala jooksul.
Mis on gripitüsistused?
Gripitüsistused on näiteks kopsupõletik ja entsefaliit (peaaju põletik).
Haigus kulgeb raskelt ja tüsistustega enamasti imikutel, nõrga tervisega eakatel ja teatud meditsiinilistes riskirühmades. Samas ei ole ligikaudu pooltel intensiivravi vajavatel lastel ja tööealistel täiskasvanutel varasemaid terviseprobleeme.
Kuidas gripp levib?
Levik toimub peamiselt nakatunud patsientide eritistega, nt köhimisel või väljahingamisel õhku sattuvate piiskadega vahetu kokkupuute kaudu. Gripp võib levida ka nakatunu eritistega saastunud käte, taskurättide ja pindade kaudu.
Kes võivad grippi nakatuda?
Igal aastal haigestub grippi ligikaudu 20% elanikkonnast, kuid sümptomid tekivad nakatunutest veerandil.
Lapsed nakatuvad veidi sagedamini kui täiskasvanud, sest nende immuunsüsteem alles areneb. Samuti nakatuvad lapsed sagedamini sellepärast, et neil on halvemad hügieeniharjumused.
Suurema riskiga rühmad on:
- eakad
- mis tahes vanuses inimesed, kellel on kroonilisi meditsiiniseisundeid (nt südamehaigus, kopsude ja hingamisteede probleemid, diabeet, immuunsüsteemi haigused)
- rasedad
- alla 5-aastased lapsed
Nendel inimrühmadel tekib raske haigus tõenäolisemalt kui muidu tervetel.
Kuidas grippi ennetada?
Tõhusaim gripiennetuseviis on vaktsineerimine. ELi liikmesriigid soovitavad, et hooajalise gripi vastu vaktsineeriksid end riskirühmad, näiteks vähemalt 50–65-aastased (olenevalt riigist) ja krooniliste seisunditega inimesed.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja EL (1) soovitavad riikidel ka suurendada tervishoiutöötajate vaktsineeritust. Enamik ELi liikmesriikide järgib WHO soovitust vaktsineerida rasedaid ja mõni järgib ka soovitust vaktsineerida terveid 6 kuu kuni 5 aasta vanuseid lapsi.
Hooajalise gripi vaktsiine tuleb igal aastal ajakohastada, sest gripiviirused muutuvad pidevalt.
Kuidas grippi ravitakse?
Enamasti soovitatakse gripipatsientidel olla voodis ja juua sümptomite leevendamiseks palju vedelikku. Koju jäämine vähendab ka teiste nakatamise riski. Patsientidel soovitatakse seisundi halvenemisel pöörduda arsti poole.
Gripi vastu on olemas ka ohutud ja tõhusad ka viirusvastased ravimid, mida tuleb võtta võimalikult kiiresti pärast haiguse algust. Üldiselt soovitatakse neid kasutada haiglaravi, raskete või kiiresti progresseeruvate juhtude ja suure riskiga rühmade korral. (2).
Osal gripipatsientidest võivad tekkida ka bakteriaalsed tüsistused, mida tuleb ravida antibiootikumidega.
Viited
(1) Euroopa Liidu Nõukogu soovitus vaktsineerimise kohta hooajalise gripi vastu [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009H101…]
(2) Infograafik: Kuidas viirusvastased ravimid ravivad grippi ja kaitsevad selle eest? (europa.eu)
Lisateave on ECDC veebilehel: https://www.ecdc.europa.eu/en/seasonal-influenza/facts/factsheet
NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.
Muud teabelehed
Inimese papilloomiviirus (HPV)
Olulised faktid HPV, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Läkaköha
Olulised faktid läkaköha, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Leetrid
Olulised faktid leetrite, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.